{"id":20,"date":"2021-01-22T10:57:50","date_gmt":"2021-01-22T10:57:50","guid":{"rendered":"https:\/\/betotrade.ee\/?page_id=20"},"modified":"2022-07-04T13:52:38","modified_gmt":"2022-07-04T10:52:38","slug":"kkk","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/betotrade.ee\/en\/kkk\/","title":{"rendered":"KKK"},"content":{"rendered":"

Siit leiad vastuse oma k\u00fcsimustele<\/h2><\/div>

Aastate jooksul on meie poole p\u00f5\u00f5rdutud erinevate k\u00fcsimustega. Allpool m\u00f5ned enim k\u00fcsimusi tekitanud teemad ja vastused<\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

<\/i><\/i><\/span>Pinnak\u00f5vendi irdumine p\u00f5randa pealispinnalt<\/span><\/a><\/h4><\/div>
\n

Tavap\u00e4raselt kasutatakse betoonp\u00f5randate pinnakihi kulumiskindluse suurendamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid pinnak\u00f5vendid, mis oma olemuselt on suure tiheduse ja survetugevusega eribetoon. Pinnak\u00f5vendi paigaldatakse kuivpuistena v\u00e4rskele betoonisegule p\u00f5randa viimistlusfaasis. Eritehnika kasutamisel on v\u00f5imalik puistata pinnak\u00f5vendit ka vahetult paigaldatud v\u00e4rskele betoonisegule. Vahel tuleb ette, et pinnak\u00f5venduskiht eraldub tahtmatult alusbetoonist ning p\u00f5hjustab sellega probleeme nii ehitajale kui ka tellijale. Allj\u00e4rgnevalt on kirjeldatud p\u00f5hjuseid miks selline protsess juhtub, kuidas seda v\u00e4litida ja kuidas parandada.<\/p>\n

Pulbrilised puistemeetodil paigaldatavad pinnak\u00f5vendid on valmistatud materjalidest fraktsiooniga 0 – 5 mm. Olenevalt tootjast v\u00f5ib maksimaalne terasuurus olla vahemikus 3 \u2013 5mm. Teoreetiline kulunorm \u00fcldjuhul j\u00e4\u00e4b vahemikku 3 \u2013 6kg\/m 2 . Praktikas on kulunorm sageli 2 \u2013 3kg\/m 2 . Pinnak\u00f5vendi erikaal 1 m 2 kohta on ca 2,1 kg\/mm. Alusbetooniga segunedes on pinnak\u00f5vendi kihi paksus betoonplaadi pinnakihis \u00fcldjuhul 3 \u2013 5mm.<\/p>\n

Loe kogu artiklit siit: Pinnako\u0303vendi irdumine<\/a><\/strong><\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

<\/i><\/i><\/span>Teraskiud p\u00f5randa pinnal<\/span><\/a><\/h4><\/div>
\n

Teraskiudbetooni (TKB) kasutamine betoonp\u00f5randates on t\u00e4nap\u00e4eval v\u00e4ga levinud. Kiudude kasutamine v\u00e4hendab oluliselt kulutusi t\u00f6\u00f6j\u00f5ule ning konstruktsioon valmib v\u00f5rreldes tavaarmeeritud lahendusega oluliselt kiiremini. \u00dcks v\u00e4heseid miinuseid kiudbetooni puhul on m\u00f5ningate kiudude v\u00e4ljaj\u00e4\u00e4mine p\u00f5randa pinnast.<\/p>\n

Need v\u00e4ljaj\u00e4\u00e4vad kiud hakkavad roostetama, mis on visuaalne probleem. V\u00f5rreldes tavaarmeeringuga, kus armatuuri roostetamine tekitab mahu-paisumise, mis omakorda v\u00f5ib betooni struktuuri l\u00f5hkuda, kiudude roostetamine, oma v\u00e4ikese ristl\u00f5ike t\u00f5ttu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset r\u00f5hku ei tekita.<\/p>\n

\u00dcldjuhul on n\u00e4htavad kiud p\u00f5randapinnaga paralleelsed kuid vahel harva v\u00f5ivad kiu otsad ka v\u00e4lja \u201cturritama\u201d j\u00e4\u00e4da. See probleem on oluliselt t\u00f5sisem kuna viga v\u00f5ivad saada inimesed v\u00f5i tehnika, mis p\u00f5randal liiguvad. Kiudude v\u00e4ljaj\u00e4\u00e4mine ei ole v\u00e4ga rangelt reglementeeritud, kuid on siiski erinevaid juhendeid mis annavad teatud suuniseid. J\u00e4rgnevalt on esitatud pinda j\u00e4\u00e4vate kiudude soovitav arvutusviis ning tavalise ja k\u00f5rge kvaliteediga p\u00f5randa pinnas 1 ruutmeetri kohta keskmiselt n\u00e4htavate kiudude lubatud kogus.<\/p>\n

B\u00dc7 2018 Betoonp\u00f5randad, TV204 (Belgia juhend) Hindamise protseduur:<\/strong>
\n– Valitakse 5 x 100m\u00b2 platsid kui p\u00f5rand on <10000m\u00b2 – Valitakse 10 x 100m\u00b2 platsid kui p\u00f5rand on >10000m\u00b2
\n– Valitud 100m\u00b2 platsidel valitakse omakorda 5 x 1m\u00b2 alad kus loetakse n\u00e4htavad kiud \u00e4ra.
\n– Arvutatakse 25 v\u00f5i 50 tulemuse keskmine v\u00e4\u00e4rtus ja v\u00f5rreldakse alltoodud tabeliga.<\/p>\n

Kui p\u00f5randapinnalt n\u00f5utakse t\u00e4ielikku kiudude puudumist, tuleb TKB plaadile valada peale \u00f5huke (5\u20268mm) pinnak\u00f5vendi kiht (\u201cm\u00e4rg \u2013 m\u00e4rjale\u201d). Vastav n\u00f5ue esitatakse projektis. P\u00f5randapinda j\u00e4\u00e4vate kiudude lubatud kogused (tk\/m\u00b2)<\/p>\n

Loe kogu artiklit siit: TERASKIUD PO\u0303RANDA PINNAL <\/a><\/strong><\/p>\n<\/div><\/div><\/div>

<\/i><\/i><\/span>Betoonpinna j\u00e4relhooldusest tekkinud laigulisus<\/span><\/a><\/h4><\/div>
\n

\u00dcsna tihti on peale betoonp\u00f5randate viimistlust ning m\u00f5ningast kivinemisaega n\u00e4ha p\u00f5randa pinnal v\u00e4ga eba\u00fchtlast v\u00e4rvitooni v\u00f5i suuri toonierinevusi. See m\u00f5jub \u00fcldjuhul tellija ja ehitaja suhetele negatiivselt. Betoonp\u00f5randa puhul on loomulik aksepteerida teatud toonierinevusi kuid alati jookseb kuskilt maalt m\u00f5istlikkuse piir. Soovitav oleks enne p\u00f5randa valamist teha selgeks ka n\u00f5uded betoonpinna v\u00e4limusele. On v\u00e4ga palju tegureid, mis m\u00f5jutavad p\u00f5randate v\u00e4rvitooni kuid siinkohal keskendun pol\u00fcet\u00fcleenkilega j\u00e4relhooldades tekkinud toonierinevustele.<\/p>\n

Loe kogu artiklit siit: BETOONPINNA JA\u0308RELHOOLDUSEST TEKKINUD LAIGULISUS<\/a><\/strong><\/p>\n<\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div><\/div>

<\/div><\/div><\/div><\/div>

Ei leidnud oma k\u00fcsimusele vastust?<\/h3>\n

Siis k\u00fcsi ja me vastame<\/h3>\n<\/div>