{"id":5167,"date":"2022-05-11T14:17:17","date_gmt":"2022-05-11T11:17:17","guid":{"rendered":"https:\/\/betotrade.ee\/?p=5167"},"modified":"2022-06-02T09:55:30","modified_gmt":"2022-06-02T06:55:30","slug":"pinnakovendi-irdumine-poranda-pealispinnalt","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/betotrade.ee\/ru\/pinnakovendi-irdumine-poranda-pealispinnalt\/","title":{"rendered":"Pinnak\u00f5vendi irdumine p\u00f5randa pealispinnalt"},"content":{"rendered":"

Tavap\u00e4raselt kasutatakse betoonp\u00f5randate pinnakihi kulumiskindluse suurendamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid pinnak\u00f5vendid, mis oma olemuselt on suure tiheduse ja survetugevusega eribetoon. Pinnak\u00f5vendi paigaldatakse kuivpuistena v\u00e4rskele betoonisegule p\u00f5randa viimistlusfaasis. Eritehnika kasutamisel on v\u00f5imalik puistata pinnak\u00f5vendit ka vahetult paigaldatud v\u00e4rskele betoonisegule. Vahel tuleb ette, et pinnak\u00f5venduskiht eraldub tahtmatult alusbetoonist ning p\u00f5hjustab sellega probleeme nii ehitajale kui ka tellijale. Allj\u00e4rgnevalt on kirjeldatud p\u00f5hjuseid miks selline protsess juhtub, kuidas seda v\u00e4litida ja kuidas parandada.<\/p>\n

Pulbrilised puistemeetodil paigaldatavad pinnak\u00f5vendid on valmistatud materjalidest fraktsiooniga 0 — 5 mm. Olenevalt tootjast v\u00f5ib maksimaalne terasuurus olla vahemikus 3 \u2013 5mm. Teoreetiline kulunorm \u00fcldjuhul j\u00e4\u00e4b vahemikku 3 \u2013 6kg\/m 2 . Praktikas on kulunorm sageli 2 \u2013 3kg\/m 2 . Pinnak\u00f5vendi erikaal 1 m 2 kohta on ca 2,1 kg\/mm. Alusbetooniga segunedes on pinnak\u00f5vendi kihi paksus betoonplaadi pinnakihis \u00fcldjuhul 3 \u2013 5mm.<\/p>\n

\"Pinnak\u00f5vendi<\/a>

Pinnak\u00f5vendi paigaldus v\u00e4rskeltvalatud pinnale<\/p><\/div>\n

\"<\/a>

Pinnako\u0303vendi paigaldus viimistluse ka\u0308igus puisteka\u0308ruga<\/p><\/div><\/p>\n<\/div>

Pinnak\u00f5vendi irdumisel on erinevaid p\u00f5hjuseid:<\/strong><\/p>\n

1. Manustatud \u00f5huga betoonisegud.<\/strong><\/p>\n

Pinnak\u00f5vendi paigaldus viimistluse k\u00e4igus puistek\u00e4ruga<\/p>\n

Manustatud \u00f5hu sisaldus betoonisegus on \u00fcldjuhul >3%. Sellised betoonid on tavaliselt k\u00fclmakindlad betoonid kuhu on lisatud \u00f5hku manustavat lisandit, keskonnaklassiga XF3, XF4 ja k\u00fclmakindlusklassiga KK3 ning KK4. Sellist t\u00fc\u00fcpi betoonidel kehtib reegel — mida rohkem on betoonis \u00f5hku ja mida rohkem betooni pinda lihvitakse, seda t\u00f5en\u00e4olisemalt toimub pinnakihi irdumine. See n\u00e4htus on p\u00f5hjustatud t\u00f5siasjast, et manustatud \u00f5huga betooni vee-eraldumine peale paigaldamist on palju aeglasem, v\u00f5rreldes lisa\u00f5hku mittesisseviidud betoonile. See suurendab t\u00f5en\u00e4osust, et betooni viimistlemisega (lihvimisega) alustatakse enne kui betooni vee-eraldus on l\u00f5ppenud. Eriti t\u00f5en\u00e4oline on see kuiva, sooja ja\/v\u00f5i tuulise ilma korral kus aurustumine betooni pinnalt on v\u00e4ga kiire. Kui nimetatud betooni pind lihvimise k\u00e4igus tihneb sedav\u00f5rd, et siiski veel eralduv vesi ei p\u00e4\u00e4se nn koorikust l\u00e4bi, siis see vesi j\u00e4\u00e4b pealispinna alla kinni. Samas on manustatud \u00f5huga betoon kleepuvam ning sidusam, mis v\u00f5ib vajada pikemat viimistlusaega. Pikem viimistlus viib pinnakihist manustatud \u00f5hu v\u00e4lja ja tekib v\u00e4ga tihe, \u00f5huvaba kiht, mis selle all oleva \u00f5hku sisaldava kihiga l\u00f5ikudes moodustab n\u00f5rgalt seotud \u00fclemineku. Pikem viimistlusaeg v\u00f5i pikem vee eraldus surub vett alusbetoonist \u00fclespoole, mis omakorda \u201cpeseb\u201d v\u00e4lja ka osa \u00f5hust ning need summeerudes kogunevad tiheda pealispinna alla, tekib r\u00f5hk mis surub selle pinnakihi alusbetoonist lahti. Irduva kihi paksus on tavaliselt 5 \u2013 20mm. See on p\u00f5hjus miks \u00f5hku manustatud betoonisegudele pinnak\u00f5vendi paigaldus on \u00e4\u00e4rmiselt riskantne. Antud probleem v\u00f5ib esineda ka ilma pinnak\u00f5vendita betooni viimisltemise puhul, kui pinnakihil olev pasta moodustab samuti v\u00e4ga tiheda kooriku. Antud betooni puhul ei soovita pinnakihi lihvimist masinh\u00f5\u00f5ruti labadega, et v\u00e4ltida pinnakihi liigset pooride sulgemist, millest \u00f5hk ja vesi saaksid eralduda. Sobilik viimistlus oleks kergelt masinh\u00f5\u00f5ruti plaadiga v\u00f5i nt. harjapind.<\/p>\n

\"irdunud<\/a>

Irdunud pealispinna kiht<\/p><\/div>\n

\"kahjustuste<\/a>

Kahjustuste ulatus<\/p><\/div><\/p>\n<\/div>

2. Enneaegne viimistlus.<\/strong><\/p>\n

Paljuski sarnane punktile 1. Viimistlust alustatakse enne vee-eraldumise l\u00f5ppu. Lihvimine tekitab tiheda pinnakooriku, mille alla koguneb veel eralduv vesi. Nimetatud vesi muudab selles tekkinud l\u00e4\u00e4tses vesi-tsement tegurit suuremaks, mis omakorda v\u00e4hendab betooni nakketugevust. Vesi tekitab r\u00f5hu, mis l\u00fckkab pinnakihi lahti. Oht on suurem, mida suurem on plaadi paksus. Viimistlusega enneaegset alustamist v\u00f5ib n\u00f5uda liigkiire aurustumine betooni pinnalt: tuule-t\u00f5mbus, p\u00e4ikesepaiste, soojapuhurid, jms. Oluline on sulgeda uksed ja aknad, v\u00e4hendamaks tuulet\u00f5mmet. Vajadusel kasutada vahehooldust aurustumise takistamiseks.<\/p>\n

Jahedates oludes, kus aluspind on v\u00e4ga madala temperatuuriga v\u00f5i koguni l\u00e4bik\u00fclmunud. See jahutab alumise betoonikihi maha, mis omakorda pikendab tardumisaega ja vee eraldumise kestvust. Antud olukorras on pindmine kiht valmis viimistluseks kui alumine osa on veel plastses olekus ning vee-eraldumine kestab. Seega on soovitav sellises olukorras aluspinda k\u00fctta ja kasutada sooja betooni.<\/p>\n

\"irdunud<\/a>

Irdunud pinnak\u00f5vendi kiht<\/p><\/div>\n

\"Irdunud<\/a>

Irdunud pinnak\u00f5vendi kiht<\/p><\/div>\n

\"Irduv<\/a>

Irduv kiht pealispinna all<\/p><\/div><\/p>\n<\/div>

3.Valed t\u00f6\u00f6v\u00f5tted.<\/strong><\/p>\n

Pinnak\u00f5vendi delamineerumist v\u00f5ib p\u00f5hjustada ka paigaldusega hiljaks j\u00e4\u00e4mine. Sellisel juhul on vee-eraldumine l\u00f5ppenud ja pole enam niiskust, mis oleks vajalik pinnak\u00f5vendi sidumiseks alusbetooniga. Sageli lisatakse lihvimise k\u00e4igus vett, mis v\u00e4ikestel hulkadel v\u00f5ib pinnaviimistlust parandada kuid siis on t\u00f5en\u00e4oline vastupidine efekt liiga vara viimistlusega alustamisele. Tekkivast koorikust ei l\u00e4he piisavalt vett l\u00e4bi allapoole, et siduda see aluspinnaga. On suur oht et pindmise kihi vesitsementtegur muutub liiga suureks ning pealispind j\u00e4\u00e4b ebapiisava tugevusega ning tolmama, samuti ilmneb plastse kahenemispragude tihe v\u00f5rgustik. Sellisel juhul on irduva kihi paksus suhteliselt \u00f5huke ca 1..4mm.<\/p>\n

4. Muud p\u00f5hjused<\/strong><\/p>\n

Lisaks v\u00f5ib pinnak\u00f5vendi irdumist tekitada p\u00f5randa pidev l\u00e4bik\u00fclmumine, kloriidide m\u00f5ju, armatuuri korrosioon, betooni eba\u00fchtlane koostis v\u00f5i lisaainete vale kasutamine.<\/p>\n

Irdunud alade selgekstegemiseks on tavaliselt 2 v\u00f5imalust.<\/strong><\/p>\n

1. Metallvarda v\u00f5i kergema vasaraga koputades on kuulda \u00f5\u00f5nsat heli, mis viitab pinnakihi eraldatusele. Antud viis on suhteliselt t\u00f6\u00f6mahukas ja aegan\u00f5udev k\u00f5ikide piirkondade kaardistamiseks. Sageli on irdunud kohtades ka pragude v\u00f5rgustik, mis aitab nende asukohi kergemini tuvastada.<\/p>\n

2. Ameeriklaste standard ASTM D 4580 n\u00e4eb ette metallketiga \u00fcle pinna lohistamist. Selle tagaj\u00e4rjel tekkivast k\u00f5last on v\u00f5imalik aru saada, kus on pinnak\u00f5vendi lahti aluskihist.<\/p>\n

\"Praod<\/a>

Praod irdunud pinnak\u00f5vendi piirkonnas<\/p><\/div>\n<\/div>

Parandusv\u00f5imalused<\/strong>.<\/p>\n

1. Lokaalsete kohtade parandamine. Esmalt on soovitav tellijaga kokku leppida paranduse viis. Kas parandada ainult irdunud kohad, sellise kujuga kuidas see protsess on toimunud v\u00f5i l\u00f5igata korrektsed, nelinurksed alad. Peale lahti tulnud kihi eemaldamist on soovitav piigata veel ca<\/p>\n

3..5mm, et olla kindel, et nake oleks korralik, v\u00e4ltimaks pehmele kihile parandussegu paigaldust. Nakketugevus ei tohiks j\u00e4\u00e4da alla 1,5N\/mm 2 . J\u00e4lgida tuleb ka parandussegu paigaldusjuhendit. M\u00f5ned neist vajavad min paksust 15mm, m\u00f5ned eraldi nakkesegu, jne. Lokaalsete paranduste tegemiseks on k\u00f5ige sobivam Cement All kiirkivinev parandussegu, mis ei vaja eraldi nakkeparandajat. Paranduse paksus s\u00f5ltub millise paksusega on irduv kiht ja milliste koormustega on tegemist. T\u00e4psem info tootejuhendis!<\/p>\n

2. Lausparandus \u00fcle kogu pinna. See t\u00e4hendab seda, et kahjustuste hulk on sellise ulatusega, et pinnak\u00f5vendi kiht tuleb asendada t\u00e4ies ulatuses. Sellisel juhul on m\u00f5istlik kasutada pinna ettevalmistamiseks betoonifreesi. Mahafreesitav kiht v\u00f5iks j\u00e4\u00e4da vahemikku 15 \u2013 20mm. Soovitav on sellisel juhul kasutada parandussegu Neodur HE65 plus<\/a> v\u00f5i Neodur HE 65 plus SVS 3<\/a>, s\u00f5ltuvalt kulumiskindluse n\u00f5uetest. Kui on tekkinud vajadus kiirkivineva segu j\u00e4rele siis on v\u00f5imalus kasutada Neodur HE 65 rapid<\/a> remondisegu. T\u00e4psem info tootejuhendis!<\/p>\n

Muud v\u00f5imalused tuleks l\u00e4bi arutada osapoolte vahel ning leida k\u00f5iki rahuldav tulemus.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/div><\/div>
\"\"<\/a><\/div><\/div>
<\/div>
\"\"<\/a><\/div><\/div><\/div><\/div>\n

Pinnakihi lausparandus. Neodur HE65 plus<\/a><\/p>\n<\/div>

K\u00fcsi rohkem infot!<\/h3>\n<\/div>