Siit leiad vastuse oma küsimustele

Aastate jooksul on meie poole põõrdutud erinevate küsimustega. Allpool mõned enim küsimusi tekitanud teemad ja vastused

Tavapäraselt kasutatakse betoonpõrandate pinnakihi kulumiskindluse suurendamiseks mitmesuguseid spetsiaalseid pinnakõvendid, mis oma olemuselt on suure tiheduse ja survetugevusega eribetoon. Pinnakõvendi paigaldatakse kuivpuistena värskele betoonisegule põranda viimistlusfaasis. Eritehnika kasutamisel on võimalik puistata pinnakõvendit ka vahetult paigaldatud värskele betoonisegule. Vahel tuleb ette, et pinnakõvenduskiht eraldub tahtmatult alusbetoonist ning põhjustab sellega probleeme nii ehitajale kui ka tellijale. Alljärgnevalt on kirjeldatud põhjuseid miks selline protsess juhtub, kuidas seda välitida ja kuidas parandada.

Pulbrilised puistemeetodil paigaldatavad pinnakõvendid on valmistatud materjalidest fraktsiooniga 0 – 5 mm. Olenevalt tootjast võib maksimaalne terasuurus olla vahemikus 3 – 5mm. Teoreetiline kulunorm üldjuhul jääb vahemikku 3 – 6kg/m 2 . Praktikas on kulunorm sageli 2 – 3kg/m 2 . Pinnakõvendi erikaal 1 m 2 kohta on ca 2,1 kg/mm. Alusbetooniga segunedes on pinnakõvendi kihi paksus betoonplaadi pinnakihis üldjuhul 3 – 5mm.

Loe kogu artiklit siit: Pinnakõvendi irdumine

Teraskiudbetooni (TKB) kasutamine betoonpõrandates on tänapäeval väga levinud. Kiudude kasutamine vähendab oluliselt kulutusi tööjõule ning konstruktsioon valmib võrreldes tavaarmeeritud lahendusega oluliselt kiiremini. Üks väheseid miinuseid kiudbetooni puhul on mõningate kiudude väljajäämine põranda pinnast.

Need väljajäävad kiud hakkavad roostetama, mis on visuaalne probleem. Võrreldes tavaarmeeringuga, kus armatuuri roostetamine tekitab mahu-paisumise, mis omakorda võib betooni struktuuri lõhkuda, kiudude roostetamine, oma väikese ristlõike tõttu märkimisväärset rõhku ei tekita.

Üldjuhul on nähtavad kiud põrandapinnaga paralleelsed kuid vahel harva võivad kiu otsad ka välja “turritama” jääda. See probleem on oluliselt tõsisem kuna viga võivad saada inimesed või tehnika, mis põrandal liiguvad. Kiudude väljajäämine ei ole väga rangelt reglementeeritud, kuid on siiski erinevaid juhendeid mis annavad teatud suuniseid. Järgnevalt on esitatud pinda jäävate kiudude soovitav arvutusviis ning tavalise ja kõrge kvaliteediga põranda pinnas 1 ruutmeetri kohta keskmiselt nähtavate kiudude lubatud kogus.

BÜ7 2018 Betoonpõrandad, TV204 (Belgia juhend) Hindamise protseduur:
– Valitakse 5 x 100m² platsid kui põrand on <10000m² – Valitakse 10 x 100m² platsid kui põrand on >10000m²
– Valitud 100m² platsidel valitakse omakorda 5 x 1m² alad kus loetakse nähtavad kiud ära.
– Arvutatakse 25 või 50 tulemuse keskmine väärtus ja võrreldakse alltoodud tabeliga.

Kui põrandapinnalt nõutakse täielikku kiudude puudumist, tuleb TKB plaadile valada peale õhuke (5…8mm) pinnakõvendi kiht (“märg – märjale”). Vastav nõue esitatakse projektis. Põrandapinda jäävate kiudude lubatud kogused (tk/m²)

Loe kogu artiklit siit: TERASKIUD PÕRANDA PINNAL

Üsna tihti on peale betoonpõrandate viimistlust ning mõningast kivinemisaega näha põranda pinnal väga ebaühtlast värvitooni või suuri toonierinevusi. See mõjub üldjuhul tellija ja ehitaja suhetele negatiivselt. Betoonpõranda puhul on loomulik aksepteerida teatud toonierinevusi kuid alati jookseb kuskilt maalt mõistlikkuse piir. Soovitav oleks enne põranda valamist teha selgeks ka nõuded betoonpinna välimusele. On väga palju tegureid, mis mõjutavad põrandate värvitooni kuid siinkohal keskendun polüetüleenkilega järelhooldades tekkinud toonierinevustele.

Loe kogu artiklit siit: BETOONPINNA JÄRELHOOLDUSEST TEKKINUD LAIGULISUS

Ei leidnud oma küsimusele vastust?

Siis küsi ja me vastame

Max. file size: 2 GB.